29. septembril tähistatakse ülemaailmset südamepäeva, et juhtida igaühe tähelepanu oma südame tervisele ning teadmistele südame eest hoolt kanda.
Tehes oma elustiilis väikseid muudatusi – mida me sööme ja joome, kui palju liigume ja kuidas igapäeva pingetega toime tuleme – saame oma südame tervist paremini säilitada ja südame-veresoonkonna haigustega pikki aastaid edukalt koos elada.
Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on maailmas surmapõhjus number üks, põhjustades aastas üle 20,5 miljoni surmajuhtumi. Ka Eestis on südamehaigused suureks mureks.
Südame-veresoonkonnahaigused on haiguste klass, mis mõjutab südant või veresooni (veene ja artereid). Kogu maailmas sureb SVH-sse rohkem inimesi kui mõnel muul põhjusel. Neist surmajuhtumitest 85% on tingitud südame isheemiatõvedest (nt südameinfarkt) ja ajuveresoon-konna haigustest (nt insultidest).
Süda
Sinu süda on sinu rusika suurune ja ühteaegu keha tugevaim lihas. Näiteks, kui elad 70-aastaseks, on süda löönud kaks ja pool miljardit korda. Kuigi sinu süda on muljetavaldavalt tugev, võib see muutuda haavatavaks selliste tavapäraste riskitegurite suhtes nagu suitsetamine, diabeet, kolesterool, ebatervislik toitumine või kõrge vererõhuga elamine. Muutused südames ja veresoonkonnas ei teki üleöö, vaid hiilimisi pika ajaperioodi jooksul.
Südamehaigustega on seotud palju riskitegureid. Mida rohkem riskitegureid sul esineb, seda suurem on tõenäosus haigestuda SVH-sse. Mõnda riskifaktorit, nagu perekondlik eelsoodumus või suurenev vanus, sa muuta ei saa. Kuid teisi riskitegureid nagu kõrge vererõhk või ebatervislikud eluviisid, saad õige raviga või erinevaid tegevusi rakendades mõjutada ja SVH väljakujunemist ära hoida.
Südamehaiguste riskitegurid, mida saame ise mõjutada
Diabeet - Diabeediga inimestel on kaks korda suurem tõenäosus südameataki või insuldi tekkeks kui diabeedita täiskasvanutel, mistõttu on SVH ennetamine neil esmatähtis.
Diabeet võib kahjustada sinu veresooni ja närve. Hoia oma veresuhkur kontrolli all ka diabeedi korral.
II tüüpi diabeediga inimestel võib olla ka kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase või ülekaalulisus. Need suurendavad südamehaiguste välja kujunemist.
Mida kauem diabeet olnud on, seda suurem on südamehaiguste ja insuldi risk.
60-aastastel täiskasvanutel lühendab II tüüpi diabeet ja SVH eeldatavat eluiga keskmiselt 12 aasta võrra.
Vähene liikumine - Umbes 150 minutit mõõdukat füüsilist tegevust nädalas vähendab südamehaiguste riski 30% ja diabeediriski 27%. Oluline on liikuda regulaarselt ning valida endale selline tegevus, mis paneb kergelt higistama, kuid võimaldab hingeldamata rääkida. Istuv eluviis põhjustab väsimust ning väsimus soodustab istuvat eluviisi, seega – vali liikumine!
Kolesterool - sinu maks toodab kolesterooli, mis on vajalik sinu keha jaoks vajalike hormoonide ja teiste ühendite tootmiseks. Kuna sellele lisandub toidus sisalduv kolesterool, võib vere kolesteroolitase tõusta ebasoovitavalt kõrgeks. Tasub uurida, milline on sinu toidu rasvasisaldus, leida üles ka neisse lisatud ehk peidetud rasvad, mida seetõttu liigselt sisse sööd, ning otsida infot kasulike rasvade kohta. Liigne kolesterool ladestub veresoonte seintele ning põhjustab arterite ahenemist ja verevoolu blokeerimist, mis viib isheemiatõve ning infarkti tekkeni.
Vererasvad (kolesterooli-valgu ühendid) jaotatakse peamisel kaheks: nn hea kolesterool ehk kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) ja nn halb kolesterool ehk madala tihedusega lipoproteiinid (LDL). Nende suhe on seotud südamehaiguste, diabeedi ja insuldi tekkega. Liigne LDL-kolesterooli võib moodustuda veresoone seinal naastudeks, mis ahendavad artereid, blokeerivad verevoolu või rebenevad lahti ning põhjustavad trombina südameataki või insuldi. Hea HDL kogub aga kolesterooli kogu kehast ja viib selle verest elimineerimiseks tagasi maksa.
Peamised sammud, mida teha saad tasakaalust väljas kolesterooli mõju piiramiseks, on säilitada tervislik kehakaal ning toituda mitmekesiselt, integreerida regulaarne liikumine oma elustiili ja loobuda suitsetamisest. Pea meeles, et kõrge kolesteroolitase ei anna sulle enesetunde muutumisega märku, ainult vereanalüüs näitab selle tegelikku seisu ja mõju sinu tervisele.
Suitsetamine – suitsetamine kujutab endast suurt riski südamehaiguste tekkeks – see on ka väga välditav risk. Umbes 1,2 miljonit surmajuhtumit on seotud seejuures passiivse suitsetamisega.
Kopsuhaigused ja vähk on seotud tubaka suitsetamisega, kuid kas teadsid, et suitsetamine suurendab ka SVH-te riski? Naissoost suitsetajatel on 25% suurem risk haigestuda südamehaigustesse kui meessoost suitsetajatel.
Suitsetamine on SVH-te nagu südame isheemiatõbi, mis tuleneb südamearterite ahenemisest, ja aju veresoonkonna haiguste peamine ennetatav riskitegur. Ohus on ka süütud kõrvalseisjad: igal aastal sureb tubakatarbimise või passiivse suitsetamise tõttu ligi 6 miljonit inimest, mis moodustab 6% naiste ja 12% meeste surmajuhtumitest kogu maailmas.
Suitsetamine ja teised tubakatooted kahjustavad veresooni, tõstes ajutiselt vererõhku ja vähendades koormustaluvust. Tubakas vähendab hapniku hulka, mida veri kehas kudedesse kannab, ning tõstab verehüüvete ehk trombide tekkeriski, mille tagajärjeks on insult või südame äkksurm. Mittesurmaga lõppeva südameataki risk suureneb 5,6% iga suitsetatud sigareti kohta ja püsib isegi ühe kuni kahe sigareti puhul päevas.
Ka vanemana suitsetamisest loobumine tasub end endiselt ära: 66-aastaselt suitsetamisest loobunud meestel pikenes eluiga kuni kaks aastat ja naistel kuni 3,7 aastat. Tubakast loobumise kohene ja pikaajaline kasu hõlmab vererõhu ja pulsi normaliseerumist, passiivse suitsetamise vähendamist kõigile lähedal olevatele inimestele ning vähetähtis ei ole ka loobumisest tekkiv rahaline kokkuhoid.
Kui oled mõelnud suitsetamisest loobumisele, vaata lisaks tubakainfo.ee .
Alusta väikeste sammudega ning vali enda südame jaoks kasvõi üks aspekt, mida saad paremuse poole suunata.
Comments